Katja Kettu uus mitmehäälne romaan räägib kahe naise saatusest. Haaravad lood rulluvad meie ees lahti nii aastatel 1918–1948 Soome ääremaal kui 21. sajandi alguse Helsingis. Tegevustik viib meid läbi Soome ajaloo keeruliste aastate, peegeldades sündmusi erinevate tegelaste pilgu läbi.
Kirjanik elab tänapäevases heaoluühiskonnas, tal on olnud võimalus õppida, reisida ja kirjutada, ent nüüd on ta kaotanud pinna jalge alt. Ta on kaua otsinud armastust ning soovinud last ja kui rasedus katkeb, kaotab elu mõtte. Esiema Eeva, kelle lugu algab 1917. aastal, on vanemateta kerjusplika. Tal ei ole haridust ega võimalust end teostada, aga ta leiab elu armastuse. Erinevalt Kirjanikust on neil lapsed, lootus paremale tulevikule.
Lugude ühenduslüliks on salapärane kass, kelle kohalolu ei oska keegi tähtsustada, aga lugeja jaoks saab temast peategelane. Kass liigub raskusteta läbi aja ja ruumi ning seob kokku erinevad põlvkonnad ja erinevad ajastud.
Nagu Katja Kettu raamatutes ikka, mängib tähtsat rolli keel – see on rikas ja mitmetasandiline. Just keel annab loole (või õigupoolest lugudele) avarama mõõtme, muudab üksikisikuga juhtunu laiemaks üldistuseks või ajastupildiks.
