Pisitriinu on seesugune printsess, et pealtnäha ei arvakski, et ta printsess on – tema jalad on peenikesed nagu hernekepid ja tumedad juuksed on alatasa pisut sassis, ning ei lähe päevagi, ilma et ta kleidile tekiks mõni spinatisupi plekk (ka siis, kui ta pole sel päeval üldse suppi söönudki).
Naeratus ulatub tal aga ühest kõrvast teiseni ja silmad on täis päikesekiiri, ja see vist ongi printsessiameti juures kõige olulisem.
Pisitriinuga juhtub iga päev midagi, ja seda isegi siis, kui ta kõigest hingest üritab pai olla. Aga tavaliselt ta eriti ei üritagi, sest ulakusi on palju lõbusam teha.
Vahvad lood printsess Pisitriinust, võlukoer Vorstikesest, printsess Pillestest ja rumalast Tati-Eedist ning ühest eriti tüütust tegelasest, kes Pisitriinu suureks meelehärmiks kolib ema sisikonda elama.
Lugudele lisavad vürtsi Ninka Reittu vaimukad pildid. Soome keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma
