Riley B. King (1925–2015) sündis Mississippi osariigis Itta Bena linna lähedal valge taluniku Jim O’Reilly istanduses. Muusikasse armus poiss juba noores eas. Innustatuna oma nõo Bukka White’i kitarrist ning Blind Lemon Jeffersoni ja T-Bone Walkeri plaatidest õppis B.B. kitarri mängima ainulaadses meloodilises stiilis, millest sai tema kaubamärk.
B.B. Kingi elulooraamatu autor Daniel de Visé kirjeldab Riley teekonda Mississippi deltast Memphisesse ja sealt edasi kogu maailma – puuvillakorjajana alustanud noore mehe eneseleidmist muusikas ja kujunemist bluusikuningaks. Kuid isegi kuulsana, lugematu hulga fännide iidolina said B.B.-le osaks katsumused, millest Daniel de Visé jutustab tõde ilustamata. Igal leheküljel tajub ka lugeja, kes ei pruugi olla bluusifänn, muusiku elu nagu mõnd tema mängitud lugu, näiteks „The Thrill is Gone“.
B.B. karjäär kulges imetluse ja tagasilöökide vahel, kuid
ta tõusis alati jalule. Ajakirja Rolling Stone parimate kitarristide
nimekirjas oli B.B. King kolmandal kohal. Mitu
põlvkonda muusikuid, alates Jimi Hendrixist, Eric Claptonist ja Carlos
Santanast kuni The Edge’ini, on pidanud B.B.-d oma eeskujuks.
„Bluusikuningas B.B. King“ tutvustab muusiku elu
tolleaegse maailma seaduste ja tõekspidamiste taustal. Kivistunud eelarvamuste
ja lintšimise tunnistajaks olnud B.B. esines ligi kuuekümne aasta jooksul umbes
üheksakümnes riigis ja andis viisteist tuhat kontserti – see oli omamoodi viis
mineviku eest põgenemiseks. Nii mõnestki tema esinemisest, sealhulgas Chicago
Cooki maakonna vanglas, on saanud legend. Autor on intervjueerinud hulganisti B.B. Kingi
siseringi inimesi – perekonda, bändiliikmeid, abilisi, mänedžere ja paljusid
teisi, kelle mälestused rikastavad ja elavdavad selle Mississippi bluusititaani
elulugu. Kindlasti rõõmustavad lugejat rohked fotod autori enda, muusiku
sõprade ja pereliikmete ning arhiivide kogudest, raamatu lõpus olev
diskograafia, viited ja indeks.
