Keemia ülesandeid riigieksamiks | KOOLIBRI
Switch to English version

Menyy
  näita klasside kaupa:
  1. klassi komplekt
  üldõpetus
  eesti keel
  kirjandus
  inglise keel
  saksa keel
  itaalia keel
  prantsuse keel
  vene keel
  matemaatika
  loodusõpetus
  geograafia
  keemia
  füüsika
  bioloogia
  ajalugu, filosoofia
  inimeseõpetus
  ühiskonnaõpetus
  tööõpetus
  muusika
  kunstiõpetus
  sport
  ülddidaktika
  DIGIÕPIKUD
  LEIUNURK
    























     
 
Tagasi nimekirja

 
Keemia ülesandeid riigieksamiks
 
 Jüri Vene, Lia Paaver
XII Klass
 
 
 
Lehekülgede arv: 96 lk
Värviskeem: m-v
Formaat: 14,5 x 20
Köide: broshüür
Ilmumisinfo: Ilmunud 2004
Kood: 2925
Hind koolidele: 2.93 + 9% km = 3.19 EUR

Koolibri ladu
Pärnu esindus
Jõhvi esindus
Tartu esindus
Rahva Raamat
Apollox
 

Väljavõte (refereerivalt) õppekavast õpilastele esitatud nõuete kohta, mis puudutavad nn. teoreetilisi oskusi. Praktiliste oskuste (katsed) kontrolliks puuduvad esialgu riigieksamil tingimused.
Eksaminand peaks olema valmis järgmiste oskuste tõestamiseks. 
● Rakendada keemia põhimõisteid ja seaduspärasusi nähtuste kirjeldamisel ning seletamisel, ülesannete lahendamisel.
● Koostada aatomi elektronstruktuuri kujutavaid valemeid ja skeeme.
● Määrata keemilise elemendi oksüdatsiooniastet aine valemis, aga ka tuletada see elemendi asukoha järgi perioodilisustabelis, koostada oksüdatsiooniastmete alusel valemeid.
● Lähtudes elemendi asendist perioodilisussüsteemis iseloomustada keemilise elemendi omadusi (metallilisus, mittemetallilisus, elektronegatiivsus, keemiline aktiivsus).
● Otsustada keemilise sideme tüübi üle lähtudes aine valemist ning ainet moodustavate keemiliste elementide asukohast perioodilisussüsteemis (s.t. elementide elektronegatiivsuste erinevuse alusel).
● Hinnata keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaalu sõltuvust aine loomu-sest ja teda mõjutavatest välistingimustest (kaasa arvatud teiste ainete toime).
● Väljendada elektrolüütilisel dissotsiatsioonil toimuvat dissotsiatsioonivõrrandite kaudu; teada mõnede tähtsamate elektrolüütide dissotsatsioonimäära; otsustada, kuidas muudavad hüdrolüüsuvad soolad lahuse pH väärtust; väljendada vahetusreaktsioonide mehhanismi ioonvõrrandite kaudu; otsustada, millised elektrolüütide vahel toimuvad reaktsioonid kulgevad lõpuni.
● Väljendada keemilist reaktsiooni võrrandi abil, asetada võrrandisse koe-fitsiendid, nii et aatomite arvud võrrandi lähteainete ja saaduste poolel oleksid võrdsed.
● Määrata redoksreaktsiooni võrrandis oksüdeerija ja redutseerija, näidata elektronvõrrandite abil elektronide üleminekut ühelt elemendilt teisele ning panna redoksreaktsiooni võrrandisse koefitsiendid (keerulisemate muundumiste puhul on ülesandes reaktsioonisaadused teatavaks tehtud).
● Iseloomustada õppekavas olevate metallide keemilisi omadusi, koostada nende kohta reaktsioonide võrrandeid; teada, et metalli saamine ühendist on alati metalli redutseerimine (siin esineb metallioon oksüdeerija rollis), tunda tähtsamaid redutseerijaid; teada, et metalli korrosioon on alati
metalli oksüdeerimine (metall esineb redutseerijana); orienteeruda ka metallide ühendite (oksiidid, hüdroksiidid) omadustes, osata selgitada nende toimet hapetesse ja redutseerijatesse, väljendada seda reaktsioonivõrrandite kaudu.
● Tunda mittemetallide tähtsamaid omadusi, nende toimet metallidesse ja mittemetallide omavahelisi reaktsioone; teada, et eheda mittemetalli saamine ühendist võib olla nii oksüdeerumine kui redutseerumine, olene-valt sellest, millega mittemetall ühendis seotud on (näiteks metaani pürolüüsil süsinik oksüdeerub, vesinik redutseerub); tunda gümnaasiumikursuses käsitletud happeliste oksiidide, hapete, soolade ja hüdriidide (näiteks NH3) omadusi ning väljendada neid molekulaar-, iooni- ning elektronvõrrandite kaudu.
● Teada mõnede tähtsamate anioonide (OH–, Cl–, S2–,  ,  ) ja katioonide (H+, Na+,  , Fe3+, Ba2+) tõestamisviise, kirjutada seejuures
 toimuvate reaktsioonide võrrandeid (välja arvatud tõestamine indikaatori ja leekreaktsiooni abil).
● Kasutada oma teadmisi nomenklatuurist orgaaniliste ainete struktuurivalemite koostamisel ja antud valemite järgi ainetele nimetuste andmisel, ära tunda identseid valemeid, kui nende kirjutamisviis on erinev (näiteks CH3COOH või HOOC – CH3) ja identifitseerida isomeeride struktuure
antud valemite alusel.
● Otsustada ainete kuuluvuse üle teatud aineteklassi struktuurivalemite alusel, väljendada nende ainete tähtsamaid omadusi reaktsioonivõrrandites või skeemides.
● Mõista mõnede funktsionaalsete rühmade omadust olla erinevate reaktsioonide põhjustaja sõltuvalt teiste rühmade või aatomite naabrusest aine molekulis.
● Arvutada keemilise ühendi koostist valemi põhjal (leida nii protsendilist koostist kui ka elementide massisuhteid aines).
● Koostada aine valem, kui on teada aine koostis (protsentides või massisuhtena).
● Teha arvutusi lahuste protsendilise koostise kohta: leida lahustunud aine massiprotsent komponentide massi alusel, komponentide mass kontsentratsiooni alusel, lahuse mass protsendilise koostise ja ühe komponendi massi järgi; arvutada ka lahuse lahjendamisel või kontsentreerimisel toi-muvaid muutusi.
● Leida ainete mooli-, massi-, ja ruumalasuhteid keemiliste võrrandite alusel, arvestades ka seda, et keemilised reaktsioonid enamasti ei toimu puhaste ainete vahel, vaid segudes või lahustes, ja sageli ei lõpe reaktsioonid lähteainete täieliku reageerimisega (saagis ei ole 100%).